Bear and Panda epic adventure time!
Kuna tahtsime enda suve natukene pikemaks näpistada ja olime adventuretime fondi omajagu sissemakseid teinud otsustasime ette võtta reisi toidukultuuri kodumaale - Itaaliasse.
Jaa-jaa, tean mis te mõtlete... "But Mario isn't Milano/Rome a big tourist trap?"
Otsustasime Armani sokkide ja värviliste makaronide mekat vältida ja ringi kolada hoopis meie mõlema vaieldamatu lemmiksöögi PIZZZA väidetavas sünnipaigas Lõuna-Itaalias. Mõeldud-tehtud! Olime natukene üllatunud, kui pärast neljatunnist lendu Napolis maandudes kohalik kliima meid põhimõtteliselt märja froteerätikuga otse lennukist väljudes näkku lõi. :D Lennujaamast bussiga kesklinna liikudes saime mõlemad umbes 30 sekundi jooksul aru, et siinses liikluskultuuris auto rentimine oleks olnud vist reisi kõige suurem viga. Aga sellest juba lähemalt kolmandas postituses, mis keskendub Napolile. Napolis saime ka aru, et aja mõiste on itaalaste jaoks väga painduva tähendusega. Kõik toimib, aga toimetajatele sobivas tempos. Dontworryaboutit, di bus will come. Ja nii me istusimegi Napoli bussipeatuses oodates "dibuswillcome", teadmata kas üks selle päeva bussidest Barile oli juba läinud või mitte. Lisaks sulava asfaltina venivale ajale on Itaalia põhiseadusega keelatud siltide panemine. Peatustele, bussidele või ükskõik millele, mis võiks abiks olla inimestele, kes ei ole seal sünnist saati elanud. Top Panda business advice, tehke Napolisse trükikoda. Kerime kiirelt edasi, spoiler alert, dibusdidcome ja jõudsime sellega kenasti Barile, kus hüppasime rongile, et jõuda oma esimesse sihtkohta - valgesse Ostuni linna.
Umbes võite ette kujutada mis maitsega oli meie selle õhtu esimene pizza, olles päeva veetnud erinevates transpordivahendites. Us-kuu-maa-tu! Ostuni oli oma pisikeste armsate tänavatega ka rahustav vaheldus Napoli kaosele ja rongijaama ümbritsevale Maailmaprügi näitusele. Üks põhjusi võis olla, et kõik majad olid kenasti lumivalged ja linnas valitses mõnus helge aura. Fun fact, linn on püsinud valgena pärast keskajas aset leidnud katkupuhangut, kui need mõningad ellujäänud avastasid, et valges värvis sisalduvad keemilised ühendid ei lase bacteriodel nii kergesti levida. Sellest ajast tänapäevani maksab linn kinni 50% värvimiskuludest. Way to go Italy!
Kuna gelatondusest tuleb veel juttu, siis keskenduks siinkohal ühele Ostuni põnevale toiduleiule. Kaheksajala burger! Minu arust on Itaalia kokakunsti juures kõige mõnusam see, et nad ei viitsi keeruliste toitudega oma pead vaevata. Esikohal on kohaliku tooraine kvaliteet, mis mõne lihtsa liigutusega imemaitsvaks roaks keeratakse. Sai? Check. Oliiviõli? Check. Marineeritud kaheksajalg? Check. Juust? Check. Ekstreemselt maitsev? Doublecheck. Kas Karu andis pool enda omast mulle? Yes she did.
Järgmises postituses sõidame rongiga Monopolisse, Karu astub ämbrisse, sööme ära umbes ämbritäie gelatot ja Panda sünnipäeval sööme ennast paninideks.
Brace yourselves, long pic post is coming.
Eyyy!
Don Pandolio
Boxcat.exe has crashed, please reboot
No comments:
Post a Comment