12/17/2015

The Last Samurai

Võiks arvata, et kuna Marek on fotograaf siis ma tahan naisele kohaselt kogu aeg, et ta minust pilti teeks. Tegelikkuses on asjad aga nii, et kui Marek kaamera välja võtab siis jooksen mina tavaliselt teises suunas. 

Allpool väike ülevaade sellest kui me siiski jõuame koostöö osas ühisele meelele.





12/08/2015

Choo-choo! All aboard the pumpkin waffle train!

Pikka sissejuhatust ei hakka tegema, muidu muutub see kõrvits kuldseks kaarikuks tagasi. Sellegipoolest jagan teiega karu-õnnelikuks-tegemise retsepti. Selleks on vaja kõrget kuhja kõrvitsavahvleid mee ja külmutatud marjadega (kuhi võiks umbes karu kõrgune olla). 





200g jahu
1/2 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl söögisoodat
1 1/2 tl kaneeli
500g kõrvitsapüreed
250ml piima (või fancy ass mandli/soja/paleopisaraid)
2 muna
4 sl mett
2 tl vanilliekstrakti
2 sl kookosõli

Lisanditeks soovitame mett, kaneeli ja külmutatud marju.

1. Kõik asjad, mis käivad juhtmega seinas ei tööta mitte elektri jõul vaid neid paneb liikuma sinine suits. Kui te ei taha, et teie blenderist sinine suits välja tuleks ja seega blender töölepingu üles ütleks, soovitame panna kooritud kõrvitsa ahju 180 kraadi juurde 20 minutiks pikutama. Torkige seda hambatikuga ja kui kõrvits on pehme, pistke ta potti. Saumikseri või pudrunuiaga saab sellest nüüd hõlpsalt püree teha. 
2. Suures kausis sega kokku kuivad koostisosad - jahu, küpsetuspulber, söögisooda, sool ja kaneel.
3. Väiksemas kausis sega kokku kõrvitsapüree, piim, munad, vanilje, kookoseõli ja mesi.
4. Vala väiksema kausi sisu suurde kaussi ja sega mikstuur aeglaselt kokku. Ära lusikaga vehkimisel liiga hoogu satu. 
5. Vahvliraud seina, killuke võid või õli rauale ja küpsetamine võib alata!
6. Serveerimisel sky is the limit. :) 

12/04/2015

Õhuline kakaokreem

Selle retsepti õpetas mulle ja Marekile minu vanaema, kes on töötanud kokana pea 50 aastat. Bonaparte, Kumu ja Vanalinnastuudio (praegune NO99) on vaid käputäis restoranidest kus ta aastate jooksul oma oskusi täiendanud on.

Oma armastuse kokakunsti vastu olengi mõtlema hakates saanud just temalt, nagu Marek on saanud oma jälle enda vanaemalt.  

Loodame, et magustoit maitseb teile sama palju kui meile, minu isale ning pisikesele vennale!



20 gr želatiini
600 gr vahukoort
3 spl kakaod
3 * 3 spl suhkrut

1. Lisa želatiin poolele kruusile külmale veele (NB! Enne vesi, siis želatiin) ning jäta see paisuma ~ 45 minutiks.
2. Keeda valmis kakao (Tassitäis vett, 3 spl kakaod ja 3 spl suhkrut).
3. Sega kakao sisse paisunud želatiin ning aseta segu külmale veevannile jahtuma. 
4. Kui pott ei ole enam nii tuline, võib segu protsessi kiirendamiseks tõsta sügavkülmikusse tarretuma (Pea lihtsalt meeles seda vahepeal segada).
5. Kui segu on tarretunud, asu vahustama vahukoort 3 spl suhkruga (Jälgi, et vahukoor ei muutuks võiks).
6. Kalla segu vahustatud vahukoorele ning sega.
7. Vala kakaokreem kodus leiduvatesse väiksematesse anumatesse ning aseta need paariks tunniks külmkappi.
8. Dig in!

12/03/2015

3 easy DIY ideas

Long time, no post. Lähipäevil üritame selle vea parandada, sest materjali mida teiega jagada on tegelikult küll ja veel (sealhulgas 2 retsepti).

Marek teab minu meisterdamise kirest juba ammu, aga meie blogi lugejate jaoks võib see ehk mõningase üllatusena tulla. Kuigi ma olen lähedaste sõnul (ja ka enda arvates) paljuski isa moodi, võlgnen ma oma loova poole kindlasti emale. Ema on olnud sisekujundajaks meie kahele Nõmme kodule (sattudes mõlemaga oma innovaatilisuse poolest isegi ajakirjadesse), mööblirestauraator ning rõivadisainer. Tugitooli restaureerimisega lõpetab, välisauna disainimisega alustab...
Mida vanemaks ma saan, seda rohkem olen hakanud hindama seda tunnet mis tekib oma kätega millegi valmistamisest.

Vaja läheb ainult kääre ja kahte erinevat värvi sädelevat teipi, et kaunistada vaase, seinu, kappe või isegi märkmikke. Valetan, viimase puhul läks ka valget markerit vaja. 
Kiire, lihtne ja odav viis vanast uus teha.

So who is going to get crafty with me?







11/03/2015

Napoli - you stole a pizza our hearts

Kujuta ette linna, kus elab umbkaudselt sama palju inimesi, kui Eestis. Ja kõigil neil on rollerid. Ja nad jõid järjest just kolm espressot minuti jooksul. Ja nad kõik üritavad Sind alla ajada. Welcome to Napoli. 

Maailma pizzapealinna sisselülitamine meie reisiplaani oli täielik no-brainer. Küll aga tegime planeerimises vea, et võtsime alguses suuna Napolist maaliliste väikelinnade poole. Eestlaslik "no-kui-hull-see-ikka-olla-saab" mentaliteet maksis meile kätte ja peale neljapäevast napoliteeti vajasime veel ühte puhkust. 

Kui hull see siis olla saab? Well, prügiga on lood umbes nagu Tallinna sadamas pistise võtmisega, it's everywheeere. Õnneks on enamus sellest kuhjunud linna südames tuksleva raudteejaama juurde, aga seal te ei taha nagunii aega veeta, nii et tegelikult pole asjad üldse nii hullud. Kuna inimeste ohutunnetused on erinevad, siis mina tundsin ennast üpriski turvaliselt ja esimese poole tunniga oli ka käpas teeületamiseks vajalik "If-you-walk-they-will-stop-or-at-least-slow-down" tehnika, siis Karu vajas aklimatiseerumiseks natukene rohkem aega. :D Kaasa ei aidanud ka minu jäärapäisus, mille tulemusena me alguses natukene valele poole kõndisime. Sawwwry. Kinnitust leidis ka sõnakõlks "There are places you have to visit once in your life and then there is Napoli". Eks igaüks tõlgendab seda endale sobilikul viisil. 

Rentisime Airbnb'st mõnusa artisanliku elamise pizzaelamuste epitsentris (ha! pun!) ja esimesel õhtul  panime jalga venivad püksid ning läksime oma esimest päris pizzat sööma. Kui üldiselt käivad asjad Itaalias nii nagu juhtub, siis Starita pizzakohas on täielik saksapärane ordung kehtestatud. Astud uksest sisse, tutvustad ennast ja palud endale laua kirja panna, olenevalt õhtust saad teada ka ooteaja, mille pead tänaval veetma, kuni kuuled ukse kohal olevast kõlarist oma nime. 

Ma ei usu, et ma suudan sõnadesse panna need tunded ja emotsioonid, mis meid valdasid peale esimest päris Margheritat. Aga tõsiasi, et käisime iga õhtu Staritas söömas peaks vist enda eest rääkima. Kuna meil päris Itaalia perekonnast jäi umbes 9 liiget puudu, siis olime vist päris silmatorkavad, sest kolmandal õhtul sisenesime juba kõvahäälse "EEEYYYY!" ja klienditeenindajate käepigistuste saatel. :D Panda otsustas ka astuda julgel sammul infarktile kaks aastat lähemale ja proovis ära friteeritud pizza. Hea, aga klassikalist Margheritat ei ületa siiski miski. Kui siis Nutella pizza. Maybe. Dreams are made of Nutella pizza. 

Mis on espressost parem? Kaks espressot! Faktile, et Itaalia on kohvikunsti sünnimaa, saime kinnitust rongiga Monopolist tagasi reisides eikusagilmaal ühelt rongilt teisele minnes, kus rongijaama kohvikus oli väga viisakas manuaalne espressomasin. Ma kujutan ette, et põlisitaallased sünnivad espressotass käes. Ja kui soovite itaallaselt salastatud informatsiooni kätte saada, lukustage ta ruumi automaatse kohvimasinaga, mis pakub näiteks mõnda meie põhjanaabrite kohvibrändi. Nagu kangema kraamiga ikka, oli tagasitulles pettumus suur ning kõik Maarjamaal pakutavad kohvijoogid tundusid kofeiinivabad ja täiesti jabura suurusega. Ain't nobody got time for your whipped spiced all pumpkin everything choco mocha latte, kiire aromaatne shot espressot, väike pagaritoode ja good to gooo. Karu mõnitab mind tänaseni, kuidas peale oma teist espressot pidasin end tulihingeliseks Neopoliidiks ning üritasin sügava venekeelse aksendiga kombineeritud Itaalia-Hispaania keeles meile saiakesi tellida. :D

Mida meie seiklustest õppida? Kui plaanite Lõuna-Itaalias ringi vaadata, planeerige suuremate linnade külastamine eelisjärjekorras, et hiljem mõnusates linnakestes natukene puhata kärast ja möllust. Kui me oleks auto rentinud oleks juhtunud üks jägnevatest: oleksime teinud avarii, oleksime teinud olematut parkimiskohta otsides avarii, Panda oleks pidanud öö autos veetma ja pätte saiakestega eemale peletama ja keegi teine oleks teinud meie autoga avarii. Seega, rongid! Ainus transpordivahend, mis peab kellaaegadest kinni ja on enam-vähem märgistatud. Ostke piletid netist ette, saate odavamalt ja saate pikemate reiside puhul endale ise istekohti valida, mitte ei pea lambikohtadel erinevates vagunites istuma. Ja mis kõige tähtsam, aprender italianooo. 

Arrivapanda.