Rice rice baby

Taipärane kookosriis kana ja vegetaablitega

Tassitäis riisi

250 ml kookospiima

400 g kanafileed

1 sl oliiviõli

Tassitäis herneid (konserv/külmutatud, vastavalt tujule) 

1 chillikaun

1 sibul

Roheline sibul

4 küüslauguküünt

Jupp ingverit

Sool & pipar

Now what?

Pese riis (kuni vesi jääb enam-vähem selgeks). Seni lase potis keema kahe tassitäie jagu vett. Vala riis potti ning lisa õli, sool, pipar ja kookospiim. Kui tunned ennast eriti loomingulisel lainel olevat võid natukene kaneeli ka juurde puistada. Vähenda kuumust ning jäta riis mõnusalt podisema. Kui vedelik on ära keenud, võta riis tulelt, sega pisut kahvliga ja lase 5-10 minutit seista.

Samal ajal lõigu kanafilee nom-size tükkideks ja viska wokile. Särina taustal haki ülejäänud vegetaablid ning vala pruunistunud kanale. Lisa riis ning prae kõik õrnalt läbi. Seiklejatel ja terava elamuse otsijatel soovitame lisada chilli- ja sojakastet. Ja nüüd on aeg sahtlipõhjast pulgad üles otsida! 

Boonusraund tapioki (taipohhui) puding

Tassitäis tapioki terasid

250 g mangosid

400 ml kookospiima

Sidrunikoor

1/2 tassitäis mett

Lase potis keema liiter vett. Vähenda kuumust ja lisa terad, mesi ja kookospiim pidevalt segades, et need põhja kinni ei kõrbeks. Kui terad hakkavad kalamarja meenutama lase segu uuesti keema ja võta pott tulelt. Aseta puding külmikusse jahtuma. Enne serveerimist sega le pudding korralikult läbi (ei tohi olla nagu tarretis), blenderda mango ja sidrunikoor ja serveeri! 

Food coma no mas! 

Selle aasta esimene postitus whoop whoop! Kuna vahepeal oli iksmases ja üleüldse busy-busy periood, siis valmistage ennast piltide üledoosiks ette! Tegime elus esimest korda jõulupärja täiesti nullist. Või noh, karu tegi, kuna mina olen kannatamatu siis mind rakendati ainult niitimises. Also sorry ühele Nõmme elanikule, kelle hekist me õhtupimeduses paar pisikest kuuseoksa laenasime. 

Nagu eestlastele ennemuistel ajal kombeks sõime ka meie ennast jõuluõhtul korralikult üle, millele järgnes võõrutusravi vanavanemate juures innustunud näoga verivorste mugides. Ainult mõte verivorstist ajab tänaseks ihukarvad püsti. Lisaks ümbermõõdule ja kaalule kasvas ka ametlik "Bear and Panda epic adventure time" fond, nii et sel aastal on mõnda eksootilisemat postitust oodata lisaks muudele üllatustele. 

Krooniline verivorsti allergia oli ka üks põhjuseid, miks otsustasime vana-aasta õhtul ühe hane ahjustada. Kuna mõte aastavahetuse veetmisest kuskil umbses ja hämaras öölokaalis tundus sama seeditav nagu terve päeva verivorste süüa, otsustasime aastavahetuse failid Magnuse ja Irmaga ühte folderisse panna ja tegime EPIC NEW YEARS EVE DINNER PARTY OF FANCY STUFF. Esiteks, tseki serviisi yo! 00.00 olime Fahle maja kõrval täitsa decent vaatega kesklinnale. Enne sinna jõudmist oli loomulikult vaja läbi hüpata korra stuudiost, kust astusid läbi ka Üllar Jörberg, Iiris Vesik, räppar Serjoga ja tema mänedžer, kes oli parajasti Kremliga telefoniühenduses. 

Tegelikult ei ole vahet kus Sa oled ja mida Sa teed, seni kuni teed seda enda jaoks kallite inimestega. And I'm happy that I got to kiss the dearest of them all, my Bear at 00.00

2015, let's do this!

 

Kohupiima-mustika rulltastic!

Koostisosad

Biskviit

50 g nisujahu

50 g maisitärklist

4 muna

100 g suhkrut

1 tl küpsetuspulbrit

Täidis

250 g kohupiima

2 dl vahukoort

1 tl vaniljeekstrakti

1 sl suhkrut

400 g mustikaid

Kaunistamiseks

Tuhksuhkrut

Valmistamine

Tee Karule musi ja seejärel hakka biskviiti valmistama. Selleks vahusta esmalt munad suhkruga. Seejärel sega omavahel jahu, maisitärklis ja küpsetuspulber ning sõelu see samal ajal ühtlaselt segades vahustatud munadele. Kalla segu küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile ning küpseta 225-kraadise kuumuse juures 7 minutit.

Kohupiimakreemi valmistamiseks vahusta esmalt vahukoor suhkru ja vaniljeekstraktiga, millele sega hiljem juurde kohupiim.

Kata jahtunud biskviit kohupiimakreemiga, jättes ühe pikema külje 5 cm ulatuses puhtaks. Kalla peale müstikad ning keera küpsetuspaberi abil kreemisemast pikemast küljest alustades tihedalt rulli.

Aseta tunniks külmikusse, et sul oleks hiljem seda lihtsam lõigata.

Lisaefekti saamiseks kaunista tuhksuhkruga.

Meie vaikne pereelu

November on läinud üle ootuste kiirelt ning me oleme ise söögitegemise asemel käinud uudistamas mis väljaspool hoopis pakutakse. Oma tehtud toit on ikka kõige parem, aga kogu aeg ei taha ka nelja seina vahel istuda. Esimese lume saabumisega jõudsime ka Raekoja platsil avatud jõuluturule pilgu peale visata, armsaim koht sellel aastaajal. Eriti mõnus oli hiljem kohe seal kõrval asuvas Kehrwiederi kohvikus pehmetel lambavilladel istuda ja jälgida lumesadu aknast, samal ajal hõõgveini nautides. Vahepeal avastasime enda jaoks veel sellise koha nagu Kaks Kokka (eelnevalt Spirit), kus pakutakse eriliselt maitsvat ning äärmiselt ebatraditsioonilise välimusega õunakooki tüümiani jäätisega. Veel üllatas nende omatehtud limonaadide valik. Mina proovisin astelpaju ning Panda võilille maitselist ning mõlemad jäime oma valikuga väga rahule. Lõpus on veel üks pilt tehtud Ülemistes avatud smuuti- ja mahlabaaris Blenderis mis on ka muidu igati tipp-topp koht, aga leidsime, et ehk veidi ebasobilik kaubanduskeskuse atmosfääri.

Lõpetuseks midagi Pandale, et ta ära ei unustaks...

Ma olen iga päev tänulik, et saan just sinu kõrval ärgata ning meie väike kaheinimese pere on mulle kõige armsam asi maailmas (still, väike Husky muudaks selle veel armsamaks). 

Thanks for existing, I peanut you such hard.

Yours truly,

Bear

Pan cakecakecakecakecake

Müüja käest küsi:

350 g jahu 

500 ml mandlipiima

1/4 tl soola

2 supilusikatäit kookosrasva

1 tl kaneeli

3 muna

1 supilusikatäis mett

BIG ASS JAR NUTELLAT

(suhktuhkrut)

See on vist üks lihtsamaid retsepte, but oh so tasty. Vahusta munad suures kausis, lisa jahu, piim, sool, kaneel, mesi, sulata kookosrasv ja lisa sinna, sega kokku ja hakka pannkoogistuma. Valem on lihtne, umbes nagu mäki sai-piff-sai, aga nutellaga. So repeat after us pancakecake-nutella-pancakecake. Ja nii seni, kuni tainas otsa saab või lagi vastu tuleb. Ja lõpuks võid veel natukene suhktuhkrut ka peale raputada. Congrats, it's a cake! 

Esmaspäeval tähistasime ainsal meile omasel viisil äärmiselt olulist sündmust. Kumbki meist ei ole 365. päeva jooksul teisest osapoolest karuvaipa teinud või midagi nii rumalat öelnud, mida hiljem kutsikasilmade ja šokolaadiga heastada ei saaks.  Toidunõud on ka terved. Hoolimata Karu kurikavalast plaanist paar minu mitte võib-olla kõige ilusamat taldrikut rõdult alla visata. Plates have feelings too. 

Aga kuidas seda siis ikkagi tähistada? Toiduga loomulikult. Kuna aasia köök on meile kuidagi eriti südamelähedane otsustasime Chedi kasuks, sest miski ei suuda neid restoranide edetabeli tipust lahti kangutada. Riietusime nagu kaks toidumagnaati ennemuiste ja next thing you know, juba olid meil pulgad suus. Konichiwa bitches. Tooge toidud ette. Also väike vihje, et kui tellite terava kana, siis pigem ei soovita toidu sees olevaid väikseid tšillikaunasid ära süüa. Olgugi, et seda tehes pakute oma dineekaaslasele korraliku meelelahutust. Tunne, et keegi saeb teie keelt roostes riiviga ei ole seda väärt. 

Tulekahju kustutatud, lõime mõnusalt rohelist teed lürpides nurru ja mängisime magustoiduruletti. Kui üldiselt tugevate menüüdega kohtades saab köögis aur otsa magustoitudeni jõudes, siis Chedis seda muret õnneks ei olnud. Küll aga võiksid nad ahju visata oma kohvimasina.

Ma ei tea mis Karu väikses peas toimub (she's prolly thinking about cheese), aga mina saan iga päevaga aina rohkem kinnitust, et 367. päeva tagasi sai väga õige otsus tehtud :*

I’ll be right by your side, till 3005.

Bear with us.