Juustu- ja spinati pallid

See retsept on saadud The Food of Italy raamatust, aga veidi kohaldatud minu maitse järgi. Ma hakkan päris palju lähiajal sealsete retseptidega katsetama, et meie Itaalia reisiks valmistuda,  so fingers crossed, et need päris metsa ei läheks ja nii mõnigi neist ka teieni jõuaks. Seniks proovige kindlasti neid suussulavaid pallikesi to have multiple foodgasms.

500 g spinatit

200 g merevaiku

2 muna

100 g parmesani

Soola

Pipart

Muskaatpähklit

2-3 spl riivsaia

Jahu

Või

Kogusest piisab kuuele inimesele.

1. Kuumuta spinatit keskmisel kuumusel kuni see närbub pehmeks massiks.

2. NB! Kurna vesi välja. See samm on eriti oluline.

3. Sega omavahel merevaik, munad, parmesan, sool, pipar, muskaatpähkel ja riivsai.

4. Lisa segusse spinat.

5. Kata taldrik jahuga. Võta supilusikatäis segu, aseta see jahu sisse ja rulli käte vahel (vajadusel jahu juurde lisades) ümaraks palliks.

6. Lase potitäis soolatud vett keema ning hoolikalt kukuta pallid sinna. Vähenda kuumust, et vesi vaevu keeks. Kuumuta 3-5 minutit kuni pallid kerkivad pinnale.

7. Prae pannil võiga kuni kuldpruunid.

8. Serveeri koos riivitud juustuga.

Om nom nom on!

Mandli- ja rabarberikeeks

Saime nädalavahetusel vanaema aiast korjatud rabarbereid ja muidugi ei saanud ma neid lihtsalt seisma jätta. Tahtsin teha midagi millel oleks see ehe vanaema rabarberikoogi maitse, aga mis oleks veidi erilisem kui lihtsalt rabarber-jahu-muna-suhkur-või. Välja tuli isegi parem kui vanaema tehtud ja nii ma otsustasingi seda lihtsat ning imemaitsvat retsepti ka teiega jagada.

225 g kookosõli

175 g suhkrut

450 g rabarberit

300 g jahu

80 g mandlipuru

1 tl küpsetuspulbrit

1/4 tl soola

1 tl vanillisuhkrut

3 muna

350 g Kreeka jogurtit

1. Pane ahi 175 kraadi peale soojenema.

2. Määri vorm kookosõliga sisse, et keeks sealt hiljem suurema vaevata kätte saada.

3. Pane 1 rabarberi vars kõrvale, mis läheb hiljem peale kaunistuseks.

4. Sega väiksemas kausis mandlipuru, jahu, küpsetuspulber ja sool.

5. Suuremas kausis klopi kookosõli ja suhkur kohevaks vahuks (umbes 3 minutit). Seejärel lisa ükshaaval munad ja klopi veel umbes 3 minutit kuni segu on kreemjas.

6. Kombineeri segud ja lisa vanillisuhkur, Kreeka jogurt ning rabarberi tükid.

7. Vala segu vormi ja kaunista kõrvale pandud rabarberiga. 

8. Küpseta 60 minutit kuni keeks on pealt kuldpruun.

Enne lõikamist lase paar minutit jahtuda, eriti hea oleks tarbida järgmisel päeval, sest siis on keeks eriliselt maitsev.

Enjoy!

Who let the foodies out

Laupäeval võtsime ette rännaku Telliskivisse, mis nädalavahetuseks oli muundunud toidukummardajate mekaks. Paistab, et korraldajad olid Ilmataadile esimese päeva puhul alimendid korralikult ära maksnud, sest esimest korda oli tunda, et suvi on Eestimaale jõudnud. Olles väravas rõngastatud, asusime kohe territooriumi patrullima, et kaardistada kohad, kus me kindlasti peame sööma. Kuna me ei tahtnud korrata eelmise aasta viga, kus järjekorrad olid pikad ja enamus asjad juba otsas, olime sel aastal esimestena platsis :D Great success, sest koju veeresime sõõrikuid meenutavas vormis.

Tore on näha, et foodtruckindus on Eestis tuure kogumas. Oligi aeg tatrapudruga kaunistatud lõunapakkumised ahju saata ja kontorirottidele korralik kolesteroolipauk anda. 

Üks üllatajatest oli konteinerisse peidetud new kid on the block, ehk Reval Gelato oma maheda pistaatsiajäätisega. Mõnus ja just parajalt magus, mis ei pane Sind insuliinipumba järgi haarama. Päikesepaistelise päevaga kohustuslik nauding. 

It iiiiiis picture time!

Best day of my life!

22. mail otsustas Panda viia mind sünnipäeva puhul Kõue mõisa, millest mul ei olnud aimugi enne sihtkohta jõudmist. Sealne õhkkond rahustas mu silmapilkselt maha (olin tol nädalal ära teinud 3 viimast eksamit) ning vacation mode was on. 

Tuppa jõudes ootas meid pudel šampust, mille me otsustasime jätta õhtuks. Panime asjad ära ning suundusime 3-käigulisele õhtusöögile, mille pearoogadest pildid puuduvad kuna pärast eelrooga oli uudishimu liiga suur, et järgmise roa kallale asumisega viivitada. Kõik käigud olid delicioso ja täpselt paraja suurusega, et mitte eriliseks õhtuks karupoeg Puhhi kõtut tekitada. 

Pärast õhtusööki otsustasime ümbruskonda uudistama minna ja jällegi ei pidanud me pettuma. Pisikesed punutud pesad mõisa ees lausa kutsusid peale õhtusööki enda peale mõnulema, 

armsad küülikud tagahoovis aeglaselt unne vajumas, pisike tiik mille sillale korraks maha istuda... 

ning ma pean ütlema, et päikeseloojang vaikses metsatukas on ikka hoopis midagi muud. 

Mõisas sees ringi kõndides tundsin ma ennast justkui Alice Imedemaal, iga pööre viis mind järgmisesse imetlusväärsesse kohta. Meil õnnestus kohata ka mõisa peremeest (Eerik-Niiles Krossi), kelle nägemine tekitas minus nii suurt aukartust, et ma tema tervituse peale kiiresti plehku panin. 

Kui Te peaksite mingil põhjusel seda lugema juhtuma siis ma vabandan, ma ei ole tegelikult loomult ebaviisakas inimene.

Hommikusöögiks sõime hanemuna omletti ja vahtrasiirupiga väikeseid pehmeid pilvekesi meenutavaid pannkooke. Ma ütlen täiesti ausalt, et see oli minu elu parim hommikusöök. 

Ainsa miinusena saab välja tuua ehk selle, et meie puhkus jäi töökohustuste tõttu veidi lühikeseks. 

Sellest hoolimata oli see aeg piisav, et korralikult välja puhata.

Aitäh Pandale, kes pani mind ennast tundma tõelise printsessina ja tegi selle päeva unustamatuks ning Kõue mõisa imelise võõrustamise eest.

BEST DAY EVER!