"Kui ma peaksin kunagi enda kohviku tegema siis see oleks midagi selle sarnast," ütlesin Marekile kui olime jõudnud maha istuda. Küll seest veidi pisem kui ootasin, aga ehk oligi see pigem positiivne kui negatiivne külg.
Sisekujunduse poolest ületab see teisi Tallinna söögikohti minu meelest igatahes tohutult. Kindlasti on ka teisigi ägedate lahendustega kohti (näiteks Manna La Roosa), aga PEPS võlus mind eriti oma valguskülluse poolest. Ja siis veel need armsalt naeratavad teenindajad! Söökidest ma ei hakka isegi rääkima, sest mul on siiamaani kõht heast ja paremast punnis. Või siiski... patt oleks mainimata jätta nende paksud vahvlid magusa karamelli toorjuustukreemi ja hapukate marjadega.
Mmm... karamelli toorjuustukreem.
Kindlasti soovitame läbi hüpata kui sinna kanti satute, sest meid valdasid lahkudes vaid positiivsed emotsioonid.
No comments:
Post a Comment